Latest news
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
Mannan vahkus gulaimet ahte Sámi allaskuvlla ávvuoahpaheaddji Edel Hætta Eriksen lea eretvádjolan. Son olahii alla agi, šattai 101 jagi boaris. Min jurdagat leat Edela lagamuččaid luhtte dál.
Giitevašvuođain muittašit dan barggu maid Edel lea bidjan earenoamážit sámegiela ja sámi oahpahusa ovddideapmái. Sámi skuvlahistorjjás lea Edel guovddáš olmmoš, go son lea eallinagi beroštan buoridit vuođđooahpahusa sámi mánáide ja nuoraide. Muđui lea son áŋgirit bargan ovdánahttit sihke sámi kultuvrra ja servodatdili.
Edel válljii hui nuorran juo váldit oahpaheaddjeoahpu. Son barggai oskkáldasat oahpaheaddjin sámi servodagas sullii 30 jagi. Maŋŋel oahpaheaddji- ja rektorbarggu vuođđoskuvllas, de bargagođii son direktevran Sámi oahpahusráđis. Edel huksii 1970 ja -80 jagiin Sámi oahpahusráđi dehálaš sámi ásahussan, gos oahpponeavvoovdánahttin ja oahppoplánabarggut sihke mánáid-, nuoraid- ja joatkkaskuvlii ledje guovddážis. Odne leat eará sámi ásahusat mat fuolahit dieid bargguid maid Edel lea leamaš mielde álggaheame.
Sámi allaskuvla nammadii Edela gudnestudeantan 1990:s. 19 jagi maŋŋil, go son lei juo 87 jagi boaris, de jearai son allaskuvllas man guhká bat son galgá gudnestudeantan. Sámi allaskuvlla stivra nammadii dasto su ávvuoahpaheaddjin borgemánu 22. beaivvi 2009:s. Edelis lei earenoamáš beroštupmi sámi oahpaheaddjeoahpuid ovdánahttimis ja lei sihke logaldallin min lágidemiin ja almmolaš stivrrain lei son min skuvlla buorre ambassadevra.
Edel lea eallenagistis leamaš sámi servodaga áŋggirdeaddji gii lea viššalit váldán oasi searvebargguin. Son lea guhká maiddái politihkas leamaš mielde ja nu lei bastil iežas oaiviliiguin movt ovddidit sámi servodaga go deaivvadii eiseválddiiguin. Su váibmoáššit leat leamaš skuvla, giella ja mo nannet sámi ásahusaid. Lei oalle agis juo go ain lei suohkanstivrii várrelahttun ja muđui lei viššal boahtit báikkálaš servviid čoahkkimiidda nu guhká go ledje fámut ja veajut.
Sámi servodat lea Edela giitán ealedettiin. Son lea olahan máŋggaid gudnebálkkašumiid su áŋgiruššama ovddas ja dat lea leamašan vuogas vuohki go mii iežamet jođiheddjiid ja servodaga ovddideddjiid čábbát giitit. Su buorit attáldagat mo hukset sámi áššiide ipmárdusa olggobealde sámi servodaga lea min árbi maid mii galggašeimmet bures fievrridit viidáseappot Edela miela mielde.
Giitu Edel, min árjjálaš ávvuoahpaheaddjái, go dus lei nu garra jáhkku ahte lea vuođđooahpahus sámi oahppoplánaiguin, sámi oahpaheaddjeoahppu ja sámi oahpponeavvut masa atnet návccaid vai nannet sámi servodaga boahtteáiggi.
Vuoiŋŋat ráfis!