Latest news
- Søk på studier våren 2025
- Slår sprekker i myten om vanskelig språk
- Tospråktesten høsten 2024
- Matematikk og urfolk – hvilken rolle spiller språk og kultur i undervisningen?
- Inviterer til Nordisk Samisk Institutt 50 års jubileum
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
Ođđa direktevrrain oahpásnuvvat
Sámi allaskuvlla ođđa direktevra Anne-Marie Gaino lea leamaš allaskuvlla doaimmas golbma vahku. Vuosttaš bargovahku manai oahpásnuvvat áššiide mat ovddiduvvoje allaskuvlla stivrii. Muđui lea áigi mannan bargiiguin ja vuogádagaiguin oahpásnuvvat.
- Lea miellagiddevaš ja gelddolaš ođđa bargui álgit. Lea miellagiddevaš go oainnán hui čielgasit ahte mii bargat sámi servodaga ovddas, go sihke oahput ja dutkan leat dakkár barggut mat galget ovdánahttit sámi servodaga. Lean dássážii oaidnán ahte dáppe leat vuogádagat mat doibmet bures, ja muhtun oasit maid sáhttá ain buoridit. Lean bures váldon vuostá ja oainnán ahte Sámi allaskuvllas leat ollu čeahpes jođiheaddjit ja bargit, dadjá ođđa direktevra.
Studeanta- ja bargiidrekrutterema lea dehálaš vuoruhit seammás go doalahit sin geat leat juo sajis
Sámi allaskuvllas leat dál badjelaš 200 studeanta. Juovllaide gerget soapmásat, ja ođđajagis fas álget ođđa oanehitáigge oahput. Ođđajagis álgá maid bargu oažžut ođđa studeanttaid čavčča oahpuide Sámi allaskuvllas. Oahput rahpasit ohcan ládje guovvamánu 1. beaivvi, ja ohcanáigemearit leat giđđadálvvi.
- Studeantarekrutteren ja sisaváldin lea stuora ja dehálaš bargu. Studeanttaid nalde lea garra gilvu visot allaskuvllaid ja universiteahtaid gaskkas, ja sáhttá leat hástalus doalahit studeantalogu badjin. Mu áigumuš lea goit ahte mii nagodit fuomášuhttit Sámi allaskuvlla geasuheaddji molssaeaktun nuoraide miehtá Sámi go sii galget válljet makkár oahpuide ohcet giđđat. Lea maid dehálaš ahte eat ribat sin geat leat beassan sisa, ahte sii álget ohppui go čakča boahtá. Maiddái doalahit dálá studeanttaid vai sii jotket boahtte čavčča dáppe lea dehálaš, dadjá Anne-Marie.
Lea fágabargiid gelbbolašvuohta mii váikkuha makkár oahpuid allaskuvla sáhttá fállat. Čájehuvvi ahte fágavirggiide lea hástaleaddji gávdnat olbmuid. Seammás galgat fállat oahpuid mat geasuhit nuoraid. Sámi allaskuvllas lea dál alla gelbbolašvuohta surggiin nu sámegielas, duojis, servodatdiehtagis ja sámi oahpaheaddjeoahpuin.
- Mu ulbmil lea ahte mii galgat nagodit ovttasbargat viidát vai mii olahit daid mihtuid maid stivra lea bidjan. Lea ovttasbargu sihke eará ásahusaiguin ja min siskkáldas ovttasbargu gaskal hálddahusa, bargiidservviid ja fágagođiid mii addá bohtosiid, čilge direktevra.
Guhkes jođihanvásáhus addá oadjebasvuođa
Anne-Marie Gaino lea 56 jagi boaris, lea siviilaekonoma ja sus lea masteroahppu jođiheamis. Lea bargan ekonomiijahoavdan Guovdageainnu suohkanis, sadjásaš ráđđeolmmájin sihke Guovdageainnus ja Vestvågøy suohkanis (Lofuohtas), ja ráđđeolmmájin Ráissa suohkanis. Ovdal go bođii allaskuvlii, de lei jođiheaddji Norgga Sámedikki ealáhusjuhkosis. Ođđa direktevrras lea viiddis bargovásáhus, ja lea earret eará 25 jagi leamaš jođiheaddjevirggiin.
Son lea Guovdageainnus eret, sus lea ruoktu sihke Ráissas Davvi-Romssas ja Guovdageainnus. Sus lea ovttasássi ja golbma rávis máná ja 3 áhkkuba.
- Dovddan bures sihke mearrasámi ja siseatnama diliid sihke iežan bargovásáhusa geažil, muhto maiddái priváhta eallimis. Dás duohko galggan maiddái miehtá-Sámi perspektiivva muitit, ahte Suopma, Ruoŧŧa ja Ruošša leat maiddái min bargoguovllut, loahpaha Sámi allaskuvlla direktevra Anne-Marie Gaino.