Prošeakta

Árbediehtu-doahpaga sáhttá dárogilli jorgalit tradisjonell kunnskap. Árbediehto-prošeavtta historjá álggii 2008:is. Sámi allaskuvla álggahii árbevirolaš máhtu pilohtaprošeavtta, maid FAD ja Sámediggi ruhtadedje 2008is 2011 rádjái. Pilohtaprošeakta lei definerejuvvon kapasitehtaovdánahttinprošeaktan sámiid eamiálbmogin.

Maŋŋil pilohtaprošeavtta, de ráhkadii Sámi allaskuvla prošeaktaplána ja bargoprográmma árbediehtováldoprošektii. Das lea 4 jagi prošeaktaáigi, 2012-2015. Prošeavtta ollislaš ekonomalaš rámma lea 4 mill ruvnno. Váldoruhtadeaddjit leat Gielda-ja ođastuhttindepartemeanta, Sámediggi ja Sámi allaskuvla.

Sámi allaskuvla lea ožžon ovddasvástádusa čađahit Árbediehto-prošeakta, mas leat golbma oasi:

  1. Árbediehtoprošeakta maid Gielda-ja ođastuhttindepartemeanta, Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat ruhtadan.
  2. Árbediehto-guovddáža ráhkadeapmi, maid Sámediggi ruhtada.
  3. Fágalaš ovddasvástádus Árbediehtu-ohppui “Árbevirolaš máhttu: teoriija, metoda  ja árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid”, maid Sámi allaskuvla ruhtada.
     

Manne lea dárbu Árbediehto-prošektii?

Sámi servodagaide, mat leat arktalaš guovlluin gos globaliseren dáhpáhuvvo stuora leavttuin, gos guovddážis leat resurssaohcamat, dálkkádatrievdamat, našunála njuolggadusat ja geopolitihkalaš spealut, lea dehálaš oažžut buriid eavttuid beassat oassálastit proseassain ja váikkuhit plánemiidda, mearrádusaide, hálddašemiid, gozihemiide jna.  Arklaš guovllut leat loktejuvvon guovlun main lea earemoamáš mearkkašupmi olles máilbmái. Smávva báikegottit ja earenoamážit sámi eamiálbmogat Davviriikkain ja Ruoššas šaddet vásihit daid dramáhtalaš rievdadusaid,  mat leat Norgga davviguovllustrategiijas oassin.

Dát strategiijas ovdanbukto ahte internašunáliserema lassáneapmi addá vejolašvuođaid, muhto maiddái váikkuha eamiálbmogiid kultuvrraide ja eallinvuđđui. Sámi báikegottit leat dássážii beassan hálddašit iežaset resurssaid birgejumi dihte birgendoaibmi geavaheami mielde. Earenoamážit lea sámi árbevirolaš máhtu máhttovuođu geavahemiin sáhttán heivehit iežast iešguđet lágán luonddu- ja dálkkádatdiliide. Muhto árktalaš eamiálbmogat ja báikegottit fertejit dál maid heivehit iežaset jođánis globála- ja dálkkádatrievdamiida ja ovdánahttit strategiijaide movt dáid sáhttá dustet. Ollu dáin birrasiin ii leat kapasitehta ja doaibmanfriddjavuohta dustet dáid rievdamiid iežaset premissaid mielde ja profešuneallavuogi mielde.

Eallinvuođđu ja luonddudilit čatnet davviguovlluid olbmuid oktii riikkarájiid rastá. Eamiálbmogiid earenoamáš vásáhusat ja máhtut addet lassi dimenšuvnna dasa. Árbevirolaš máhttu leat eamiálbmogiid ja báikegottiid kumulatiiva vásáhusat, ovdánahtton čuđiid jagiid čađa, árbevirolaš eallinvuogis ja resurssageavahemiiguin ja –suodjalemiiguin dain guovlluin gos eamiálbmogat ellet ja hálddašit. Árbevirolaš máhtu ja báikkálaš máhtu čađa leat dát servodgat ja kultuvrrat doalahan sin eallinvugiid. Oažžut máhttovuođu mat gokčet nášunála lágaid dárbbuid ja beroštumiid, lea ádjás bargu. Stáhta geatnegasvuođat doahttalit, suodjalit ja doalahit eamiálbmogiid ja báikegottiid máhtuid, innovašuvnnaid ja praksisaid, mat ovddastit árbevirolaš eallinvugiid main lea meakkašupmi biologalaš máŋggabealávuođa suodjaleapmái ja geavaheapmái.  Mii galgá árbevirolaš máhtu máhttovuogádaga sisdoallun ferte árvvoštallot daid geatnegasvuođaid ektui mat stádas leat vuhtiiváldit, suodjalit ja doalahit  eamiálbmogiid ja báikegottiid  máhtuid, innovašuvnnaid ja praksisaid mat ovddastit ábevirolaš eallinvugiid mat leat biologalaš máŋggabealátvuođa suodjalan ja geavahan.