Ođđasat
- Ođđa dutkan loktešii autismma sámi perspektiivvaid
- Sámi allaskuvllas goalmmát Ph.D nákkáhallan oanehis áiggis
- Ohcat ođđa ofelaččaid
- Prográmmaoahput 2025 čavčča
- Máilmmi buorre ođas go Sámediggi vuoruha oahpaheaddjeoahpuid
- Háliidat go bargat dulkan dahje váldit dulkaoahpu, muhto it leat váldán Guovttegielatiskkadeami?
- Duodjetekstiillat Heahtá girkus
- Oahppu ii deatte nubbi oassi
- Bovdehus sáddet evttohusaid Dieđut-doaimmahusgoddái

Sámi allaskuvllas goalmmát Ph.D nákkáhallan oanehis áiggis
Anni Magga-Eira lea čállán nákkosgirjji “Eanan lea earálágan go das lea eallán” Oulu Universitehta gielladiehtagis ja galgá bealuštit Ph.D. grádii Sámi allaskuvllas cuoŋománu 10. beaivvi 2025. Magga-Eira lea boazovázziid báikenammamáhtu guorahallan.
Dutkamušas lea Magga-Eira guorahallan Lákkonjárgga orohaga Njulloslákkuid siidda ja Sállevári bálgosa guovtti buolvva boazovázziid báikenammamáhtu.
- Lean dutkan báikenammamáhtu sirdašuvváma boazodoalus buolvvaid gaskkas ja makkár áššit váikkuhit dasa, muitala Anni Magga-Eira.
Nákkosgirji lea sosionomastihkalaš dutkamuš boazovázziid báikenammamáhtus 2000-logu álggogeahčen. Dutkamuš guorahallá báikenamaid sirdašuvvama guovtti buolvva gaskkas ja makkár sosiolingvistihkalaš áššit váikkuhit dasa.
Guokte buolvva almmáiolbmuid giellageavaheapmi árgabeaivvis guorahallojuvvon
Dutkanguovllut leat guovtti riikka boazoguohtuneatnamat Sámis: Sállevári bálggus Suoma bealde ja Lákkonjárgga orohat Norgga bealde.
- Lean čohkken jearahallamiin oktiibuot 1783 davvisámegiel báikenama, main 843 leat Lákkonjárgga orohagas ja 940 Sállevári bálgosis. Informánttat leat guovtti buolvva almmáiolbmot. Lean čohkken kultuvrralaš konteakstadieđuid dutkanguovlluid birra nugo luonddus, boazovázziid ja -doalu historjjás, dutkanguovlluid boazodoalu bargomálliin ja dutkanguovlluid gielaid ja gielladiliid birra. Kultuvrralaš konteakstadieđuid čoaggin lea dáhpáhuvvan arkiivvain, čálalaš gálduin, jearahallamiin, áicamiin ja boazobargguide oassálastimiin. Dát dieđut leat doaibman konteakstan, mas lean dulkon analysakapihttaliid bohtosiid, čilge Magga-Eira.
Geavaheapmi čatnasa báikenamaide
Goappáge dutkanguovllus eanas báikenamat sirdásit rievddakeahttá boarrásit buolvvas nuorat bulvii.
- Boazodoalus lea ain dábálaš, ahte báikenamat fievrriduvvojit boarrásit buolvvas nuorat bulvii. Báikenamat doibmet gulahallanreaidun barggadettiin ja namaide lea dárbu. Goappáge dutkanguovllus leat goitge báikenamat, mat eai leat sirdásan buolvvas nubbái servodaga ja ealáhusa nuppástusaid geažil, dadjá Anni Magga-Eira.
Nákkáhallandilálašvuohta lea rabas buokaide
Nákkáhallandilálašvuohta lea Sámi allaskuvllas duorastaga 10.b. diibmu 12:s. Vuostenákkáhalli lea Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira ja nákkáhallanjođiheaddji lea Oulu universitehta Giellagas-instituhta professor Ante Aikio.
Nákkáhallan lea sámegillii, ja dulkojuvvo suomagillii. Nákkáhallan ii streamejuvvo.
Dás sáhttá lohkat nákkosgirjji: "Eanan lea earálágan go das lea eallán" : sosioonomastihkalaš guorahallan Lákkonjárgga orohaga Njulloslákkuid siidda ja Sállevári bálgosa boazovázziid báikenammamáhtus - OuluREPO
Sámi dutkamii ja servodagaide leat doavttergrádat mávssolaččat
Sámi akademiijaid mearkkaša ollu go sápmelaš dutkit olahit ja gárvejit doavttergrádaid. Dán dutkama man Anni Maaret Magga-Eira lea dahkan guovtti siiddas, sihke suoma- ja dážabealde, čájeha movt báikenammamáhttu sáhttá rievdat go eanangeavaheapmi rievdá.
- Su dutkan duođašta maiddái mo sihke báikenammamáhtu ja geavaheapmi sirdása dahje rievdá buolvvas bulvii. Báikenamma fágasuorgi lea vuoruhuvvon suorgi Sámi allaskuvllas ja danne illudat mii go dát ođđa doavttergrádadutkan nanne ásahusa fágagelbbolašvuođa ja fágadási, dadjá rektor Liv Inger Somby
Sámi universitehta olámuttos?
Sámi allaskuvllas leat dál golmmas gárven doavttergrádaid nuppelohkái mánus, ja dákkár fágalaš olahusat nannejit ásahusa mihttun šaddan Sámi universitehtan. Diibmá nákkáhalaiga Dr. Maaret Magga duodjedáidagis ja guorahalai mo duodjeestetihkka speadjalastá sihke sámi árvvuid ja stuorra máilmmiipmárdusa. Dr. Biret Elle Juuso lei ges historjjálaš, go lei vuosttaš gii gárvii doavttergráda Sámi allaskuvlla doavttergrádaprográmmas sámegielas ja sámi girjjálašvuođas. Juuso dutkkai sámi mánáid lohkandáiddu.
- Dákkár fágalaš olahusat nannejit ásahusa mihttun šaddan Sámi universitehtan. Mii illudat go suomabeale Sámis leat golbma čeahpes dutki geat leat nákkáhallan ja dát lea stuorra olahus sámi servodahkii, ja velá stuorát olahus suomabeale sámi akademiija birrasiid, dadjá rektor.
Dás sáhtat lohkat nákkosgirjji : https://oulurepo.oulu.fi/handle/10024/54743...