Nieida mas leat bealljebilttut ja mikrofuvdna
skábmamánu 13. beaivi 2023

Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?

Jus leat jurddašan álgit bargat dulkan, de lea hui buorre álgu boahtit Sámi allaskuvlii váldit Guovttegielatiskkadeami (dárogillii: Tospråktesten). Ja jus leat bargan dulkan ovdal itge leat váldán Guovttegielatiskkadeami, de lea vejolaš dan váldit Sámi allaskuvllas.

Don gii leat bargan dulkan leat sihkkarit gullan ahte dulkaláhka fápmuduvvui 2022:s, ja maid gullan dan ahte dulkkat fertejit leat dulkaregistaris (Tolkeregisteret.no).

Sámi allaskuvla áigu álgit fállát Guovttegielatiskkadeami lulli-, julev ja davvisámegielas. Muhto vuosttaš vuorus lea dušše davvisámegiella mii fállojuvvo, muhto mii leat bargame oažžut sadjái fálaldaga eará sámegielaide vel.

Ohcanmearri lea: skábmamánu 30. beaivvi 2023

Ohcančujuhus:

FUOMÁŠ: Dán háve ii leat vejolaš gáiddusin čađahit Guovttegielatiskkadeami!

Jus leat gažaldagat, váldet áinnas oktavuođa Joret Mihkkal Bals:in. E-poastta: joretmiba@samas.no. Telefonnummár: +47 78 44 85 58

 

Mii lea guovttegielatiskkadeapmi?

Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš iskos sidjiide geat áigot bargat dulkan.

Maid dat iská?

Guovttegielatiskkadeapmi gáibida ahte dus leat buorit gálggat sihke dárogielas ja dulkagielas. Guovttegielatiskkadeapmi iská njálmmálaš ovdanbuktingálgga ja man čeahppi lea áddet ja muitit sekveansasisdoalu nu ahte nagoda bájuhit visot mii daddjo, nu dárkilit go vejolaš. Sátnerádju, dadjan, grammatihkka ja giellageavahus maid árvvoštallojuvvojit.

Guovttegielatiskkadeapmi ii iskka dulkongálggaid, muhto čájeha jus dus leat giellagálggat mat sáhttet kvalifiseret du dulkan.

Goas?

Sámi allaskuvla áigu doallat Guovttegielatiskkadeami juovlamánu 14. beaivvi 2023.

Ohcanáigemearri dasa lea skábmamánu 30. beaivvi 2023

Maŋŋil?

Jus kandidáhtat ožžot dohkálaš bohtosiid Guovttegielatiskkadeamis, de ožžot fálaldaga váldit álgokurssa dulkka ovddasvástádusas, dahje dárogillii Tolkens ansvarsområde (TAO), man OsloMet jođiha. Dohkálaš boađus ja kurssa čađaheapmi buktá vejolašvuođa čálihuvvot Nationála dulkaregistarii (tolkeregisteret.no) E kategoriijas, mii lea registara vuolimus kategoriija.

Movt iskkadeapmi dáhpáhuvvá?

Go válddát iskkadeami Guovdageainnus, de don deaivvadat iskosjođiheddjiin, dárogielsensoriin ja sámegielsensoriin. Go šaddá vejolaš eará báikkis váldit iskkadeami, de galggat boahtit Sámi allaskuvlla ovttasbargoguimmiid iskosbaikái ja čađahit teastta Zooma/Teamsa čađa. Muhtomin sáhttá maid sensor oasseváldit Zooma/Teamsa čađa.

Álggos ovdanbuktá sensor teavstta dárogillii, maid don bájuhat sekveanssas sekvensii dulkagillii. Dan maŋŋil de ovdanbuktá nubbi sensor teavstta dulkagillii, maid bájuhat dárogillii. Iešguđet teavsttain leat 13 sekveansa main leat fáttát siskkobealde servvodaga ja dearvvašvuođa.

Dán liŋkkas oainnát OsloMeta filmma Guovttegielatiskkadeami birra mii čilge ollu (FUOM! Filbma lea dárogillii).

Guhká ádjána?

Lea biddjon 30 minuhta iskkadeapmái. Ii leat lohpi notáhtaid váldit, iige atnit veahkkeneavvuid.

Cevzen go?

Bohtosat árvvoštallot “dohkkehuvvon” dege “dohkketmeahttun”. Oaččut e-poastta bohtosiiguin.

Movt ráhkkanan?

Geahča dan filmma Guovttegielatiskkadeami birra.

Sáhtát dieđusge maiddái aktiivvalaččat stuoridit sátneráju aviissaid sihke dárogillii ja dulkagillii lohkamiin. Áigeguovdilis sániid ja doahpagiid geahččat dearvvašvuođa birrasis, sosiálahálddašeamis, oahpahusas, riekteásahusaid birrasis ja bargoeallimis.

Ovdamearka Guovttegielatiskkadeamis (vižžon OsloMeta neahttasiiddus), galgá dulkojuvvot dárogielas dulkagillii:

Teksten leses opp, sekvens for sekvens, og du skal oversette til tolkespråket.

  1. En gruppe leger gjennomførte i fjor et omfattende forskningsprosjekt der de undersøkte folks livsstil og helse.
  2. Personene som deltok i undersøkelsen, var mellom 45 og 79 år gamle, og de kom fra ulike sosiale lag.
  3. Deltakerne var friske, og ingen hadde kreft, hjertesykdom eller andre alvorlige helseplager da studien startet.
  4. Studien så på hvordan røyking, alkoholinntak, fysisk aktivitet og inntak av frukt og grønt påvirket helsen.
  5. Legene fant ut at selv små endringer i livsstilen gav god helsegevinst.
  6. Det har lenge vært kjent at røyking og trening påvirker hvor lenge du lever, men dette er første gang alle faktorene er blitt sett på i sammenheng.
  7. Forskerne fant at såkalt kroppsmasseindeks, eller BMI, som er et uttrykk for vekt i forhold til høyde, ikke hadde noe å si for resultatene.
  8. Det samme gjaldt sosial status.
  9. Derimot kunne legene påvise en klar sammenheng mellom livsstil og kreftdødsfall.
  10. De av deltakerne som levde usunt, kom også dårlig ut når det gjaldt hjerte- og karsykdommer.
  11. Det viser seg at mange kan oppnå store helsegevinster gjennom små forandringer i livsstilen.
  12. Hvis du trener, spiser rikelig med frukt og grønt, er forsiktig med alkohol og kutter ut sigarettene, kan du forlenge livet med opptil 14 år.
  13. I tillegg kom det fram at overvektige har like gode resultater av å endre livsstil som de som er slanke, uten å gå drastisk ned i vekt.

 

     

    Oaččo olbmás veahki

    Sáhtát hárjehallat olbmáin. Son lohká dárogielas, ja don dulkot dan dulkagillii. Ja maŋŋil de dulkagielas dárogillii. Hárjehala fáhtet sisdoalu dain cealkagiin, ja bájut nu dárkilit go sáhtát. Dárkilvuohta boahtá árvvoštallojuvvot.

    Geavat mediaid

    Geavat prográmmaid rádios, tv:s, dahje YouTube maid čuojahat ja bissehat dan botta go jorgalat dárogillii dehe dulkagillii. Ii leat nu dehálaš makkár prográmma geavahat, nu guhká go beasat hárjehallat.

    Balat go?

    Máŋgasat soitet leat balus go galget Guovttegielatiskkadeami váldit. Ja dan mii ipmirdit. Muhto jus leat ráhkkanan bures, de it dárbbaš nu ballat.

    Movt árvvoštallojuvvo Guovttegielatiskkadeapmi?

    Sensorat árvvoštallet juohke sekveanssa dán ceahkkálasa mielde:

    1. Hui bures dulkon spiehkastemiid haga. (6 čuoggá)
    2. Veahá spiehkastagat dulkomis. (5 čuoggá)
    3. Eanet spiehkasteamit dulkomis. (3 čuoggá)
    4. Sisdoallu belohahkii jávkkai/Kandidáhtta ii nagodan dulkot visot. (1 čuoggá)
    5. Sisdoallu jávkkai/Kandidáhtta ii nagodan dulkot. (0 čuoggá)

    Dasa lassin árvvoštallo dadjan, grammatihkka ja njuovžilisvuohta dán ceahkkálasa mielde:

    1. hui buorre / vuosttašgielatdásis. (90, 95 dahje 100 proseanta)
    2. čielga akseanta, muhto ipmirduvvo álkit / moadde grammáhtalaš feailla (75, 80 dahje 85 proseantta)
    3. muosehuhtti akseanta / muosehuhtti akseanta (55, 60, 65 dahje 70 proseantta)

    Supmi čuoggáin rehkenastojuvvo prosentii ja lohkko guovtte geardde eanet go dadjan ja grammatihkka.

    Jus boađus galgá dohkkehuvvot, de ferte nagodan unnimusat 80 proseantta goappat gielas.

    Iskkadeami boađus bukto e-poastta bokte maŋŋil go iskkusvuorru lea čađahuvvon.

    Guovttegielatiskkadeapmi olggobealde Guovdageainnu

    Mii leat bargame dan guvlui ahte boahtte áiggis šaddá vejolaš váldit iskkadeami olggobealde Guovdageainnu.

    Gáibádusat

    Ohccit fertejit duođaštit dárogiel gelbbolašvuođa mii vástida oppalaš lohkangelbbolašvuođa (liŋkka).

     

    Kurssat ja njuolggadusat

    Kursa dulkkaid ovddasvástádusaid birra

    Kandidáhtat geat cevzet Guovttegielatiskkadeami ožžot fálaldaga váldit kurssa dulkka ovddasvástádusaid birra, dárogillii Kurs i tolkens ansvarområde (TAO), man OsloMet lágida:

     

    Guovttegielatiskkadeami njuolggadusat

    1.            Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš geahččaleapmi mii iská vejolaš dulkakandidáhtaid guovttegielatgelbbolašvuođa sámegielas ja dulkagielas.

    2.            Guovttegielatiskkadeami ulbmiljoavku leat sii geat háliidit gealbudahttit/kvalifiseret iežaset biddjot Nationála dulkaregistarii ja sii geat áigot beassat dulkaohppui.

    3.            Kandidáhtta ferte leat válddálaš dahje deavdit 18 dan jagi go vai beassá váldit Guovttegielatiskkadeami

    4.            Ohccit fertejit duođaštit sin dárogiel gelbbolašvuođa obbalaš lohkangelbbolašvuođa vuođul. (Ohccit fertejit duođaštit sin sámegiel gelbbolašvuođa dahje váldit sámegielgeahččaleami Sámi allaskuvllas).

    5.            Dat galgá máksot iežasoassi/divat Guovttegielatiskkadeami váldimii. Dieđiheamis ii sáhte luohpat, ja iežasoassi/divat ii mákso ruovttoluotta.

    6.            Ohcan iskkadeapmái sáddejuvvo Dieđiheapmi davvisámegiela guovttegielatiskkadeapmái / Påmeldingsskjema for Tospråktesten i nordsamisk (liŋkka) dalle go ohcanáigemearri lea rabas.

    7.            Jus lea buozas dan beaivvi go lea guovttegielatiskkadeapmi, de ferte addot doavttirduođaštus. Ja dát duođaštus ferte sáddejuvvot siskkobealde vahkku.

    8.            Ferte jagi, dahje guokte iskkusvuoru, mannan ovdal go sáhttá váldet Guovttegielatiskkadeami seamma gielas. Vai kandidáhtas lea áigi buoridit giellagálggaid.

    9.            Guovttegielatiskkadeapmi árvvoštallo dohkkehuvvon dahje ii dohkkehuvvon. Gáibiduvvo unnimusat 80 proseantta goappaš gielaiguin vai dohkkehuvvo boađus.

    10.         Guovttegielatiskkadeapmi ii leat ieš alddis okta eksámen dahje kvalifikašuvdna iige das addo teastaduođaštus ii ge diploma.

    11.         Kandidáhtat geat ožžot dohkkehuvvot Guovttegielatiskkadeami, ožžot fálaldaga váldit kursa Dulkka ovddasvástádusbirrasis (TAO-kursa liŋkka)

    12.         Dohkkehuvvon Guovttegielatiskkadeapmi ja TAO-kurssa čađaheapmi gealbuda biddjot Nationála dulkaregistarii E kategoriijas. Dán registara doaimmaha Integreren ja Máŋggabealatvuođadirektoráhtta (Integrerings- og mangfoldsdirektoratet (IMDi).

    13.         Guovttegielatiskkadeami boađus lea gustovaš 5 jahkái sisabeassangáibádussan innføring i tolking i offentlig sektor (30 oč) ja bachelor i Tolking i offentlig sektor (180 oč) ved OsloMetas sisaváldinnjuolggadusaid mielde, ja seammás Tolking i offentleg sektor ved Høgskulen på Vestlandet (hvl.no). 

    14.         Sámi allaskuvllas lea vejolaš válljet sámegielaid dulkdárbbuid vuođul.

    15.         Guovttegielatiskkadeami sáhtát váldit Guovdageainnus Diehtosiiddas, dahje neahta bokte min ovttasbargoguimmiiguin.

    16.         Guovttegielatiskkadeapmi fátmmastuvvo Universiteahtta- ja allaskuvlaláhkii (Lov om universiteter og høgskoler (lovdata.no)). Njálmmálaš geahččaleamis ii sáhte váidit, gč. §5-3 (5), muhto kandidáhtta sáhttá sihtat ákkastallama, gč. §5-3 (1.3). Jus áigu čálalaččat, de ferte sihtat ovdal vahkku goliha

    17.         Iskkadeamis báddejuvvo vai sensorat sáhttet atnit ávkin das go sensurerejit. Báddi sihkkojuvvo go geahččaleamit nohket, ja dat ii sáhte adnot vuođđun ođđa árvvoštallamii.

    18.         Son guhte lea leamaš sensor, teakstadárkkisteaddji, dahje eará ládje lea gullevaš Guovttegielatiskkadeapmái eai sáhte váldit GGI dan áigodagas go sii leat gullevaččat dasa. Leat geatnegahtton dieđihit jus leat leamaš gullevaš dasa ovdal go válddát dan eará háve. Iskkadeapmi ii soaitte dohkkehuvvot de.

     

    Gulahallanolmmoš:

    Jus leat gažaldagat, váldet áinnas oktavuođa Joret Mihkkal Bals:in

    E-poastta: joretmiba@samas.no

    Telefonnummár: +47 78 44 85 58