Árbediehtu

Árbediehtoprošeakta

Árbediehtu-doahpaga sáhttá dárogilli jorgalit tradisjonell kunnskap. Árbediehto-prošeavtta historjá álggii 2008:is. Sámi allaskuvla álggahii árbevirolaš máhtu pilohtaprošeavtta, maid FAD ja Sámediggi ruhtadedje 2008is 2011 rádjái. Pilohtaprošeakta lei definerejuvvon kapasitehtaovdánahttinprošeaktan sámiid eamiálbmogin.

Maŋŋil pilohtaprošeavtta, de ráhkadii Sámi allaskuvla prošeaktaplána ja bargoprográmma árbediehtováldoprošektii. Das lea 4 jagi prošeaktaáigi, 2012-2015. Prošeavtta ollislaš ekonomalaš rámma lea 4 mill ruvnno. Váldoruhtadeaddjit leat Gielda-ja ođastuhttindepartemeanta, Sámediggi ja Sámi allaskuvla.

Sámi allaskuvla lea ožžon ovddasvástádusa čađahit Árbediehto-prošeakta, mas leat golbma oasi:

  1. Árbediehtoprošeakta maid Gielda-ja ođastuhttindepartemeanta, Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat ruhtadan.
  2. Árbediehto-guovddáža ráhkadeapmi, maid Sámediggi ruhtada.
  3. Fágalaš ovddasvástádus Árbediehtu-ohppui “Árbevirolaš máhttu: teoriija, metoda  ja árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid”, maid Sámi allaskuvla ruhtada.

 

Ulbmil

Árbediehtoprošeavtta ulbmil lea čohkket, dokumenteret ja systematiseret sámi árbevirolaš máhtu Norggas, earenoamážit dasa mii guoská luondduipmárdussii ja luonddugeavaheapmái. Dása gullet dokumentašuvnnat ja analysat eamiálbmogiid resurssahálddašeamit ja daid vuogádagat, maid sámit leat fievrredan buolvvas bulvii, njálmmálaččat ja bargguid ja praksisaid čađa. Lea dehálaš bargu inkluderet árbevirolaš máhtu oahpahusaide, lunonddu- ja luondduresurssaid hálddašemiide, ja bargguide mat gullet suokkardallat dálkkádatrievdamiidda.

Prošeakta doaimmahuvvo Norgga ratifiserejuvvon konvenšuvnnaid ja eamiálbmotcealkámušaid mielde. Earenoamáš dehálaš lea bargat dan ala ahte  eamiálbmogiid ja báikegottiid máhtut, innovašuvnnat ja praksisat, mat ovddastit árbevirolaš eallinvugiid suodjaleami ja biologalaš máŋggabealátvuođa birgendoaibmi geavaheami, fertejit doahttaluvvot, seailluhuvvo ja doalahuvvot.

Lea guhkesáiggi ulbmil ahte árbevirolaš máhttu galgá leat dokumenterejuvvon, nu ahte dát sáhttá addit vuođu almmolaš mearrádusprošeassain (FAD 2013).

Árbediehto-prošeavtta doaibmabijut:

  • Váikkuhit dasa ahte árbevirolaš máhttu čohkkejuvvo, dokumenterejuvvo ja systematiserejuvvo.
  • Váikkuhit dasa ahte sámi árbevirolašmáhtu lea vejolaš inkluderet politihkalaš ja hálddahuslaš mearridanproseassain. Dása gullat kártet ja dokumnetret movt sámi árbevirolaš máhttu sáhttá adnot vuođđun hálddašit resurssaid sámi báikegottiin ja servodagain.
    • Sámi allaskuvla ovttasbargá sihke báikkálaš aktevrraiguin Norggas ja gustovaš fágabirrasiiguin. Prošeavtta doaimmat galget vuhtiiváldit sámi diehtoaddiid ja sámi báikegottiid.
  • Kártet ja systematiseret materiálaid mat leat juo čohkkejuvvon árbevirolaš máhtu fáttáid mat leat iešguđet ásahusaid duohken Norggas.
  • Dieđut ja diehtojuohkin árbevirolaš máhtu birra.
    • Ráhkadit interaktiivva diehtovuogádaga masa árbevirolaš máhtu fáttáid vurke ja mainna sáhttá daid fas gaskkustit. Báikegottit leat leamaš mielde árvvoštallama máhtu sensitiiva – ja olatmuttodási.
    • Publikašuvnnaid almmuhit ja eará vugiiguin gaskkustit sámi árbevirolaš máhtu.
  • Nannet sámi olbmuid viidásitfievrredanavejolašvuođaid buolvvas bulvii, vuorrasit olbmuin nuoraide.
  • Váikkuhit dasa ahte fierpmádagat, maid sámi ásahusat leat mielde, sáhttet bures doaibmat ja leat buvttadeaddjit.

Guovddáš hástalusa boahtteáiggis lea láhčit diliid nu ahte sámi árbevirolaš máhtu máhttovuođđu sámi luondduipmárdusaid ja luonddugeavaheapmi buorebut go dál sáhttet leat vuođđun almmolaš mearrádusproseassain, lassin dieđalaš máhttui. Dáid dárbbuid vuođđun leat lágat ja konvenšuvvat, go Norgga ratifiserii ON-konvenšuvnna biologalaš máŋggabealátvuođa birra 1993:as, geatnegahtii iežas suodjalit sámiid ja báikegottiid árbevirolaš máhtuid mat gullet biologalaš máŋggabealátvuhtii.

Naturmangfold-láhka mii bođii 2007 deattuha ahte sámi vásáhusvuđot máhtus lea deaddu go lea sáhka luonddu- ja luondduresurssaid hálddašeamis. Maiddái UNESCO konvenšuvdna “om vern av den immaterielle kulturarven” (2003) ja UNESCO konvenšuvdna “om et mangfold av kulturuttrykk” (2005) leat dehálaččat dokumenttat mat nannejit árbevirolaš máhtu dokumenterema.

 

Manne lea dárbu Árbediehto-prošektii?

Sámi servodagaide, mat leat arktalaš guovlluin gos globaliseren dáhpáhuvvo stuora leavttuin, gos guovddážis leat resurssaohcamat, dálkkádatrievdamat, našunála njuolggadusat ja geopolitihkalaš spealut, lea dehálaš oažžut buriid eavttuid beassat oassálastit proseassain ja váikkuhit plánemiidda, mearrádusaide, hálddašemiid, gozihemiide jna.  Arklaš guovllut leat loktejuvvon guovlun main lea earemoamáš mearkkašupmi olles máilbmái. Smávva báikegottit ja earenoamážit sámi eamiálbmogat Davviriikkain ja Ruoššas šaddet vásihit daid dramáhtalaš rievdadusaid,  mat leat Norgga davviguovllustrategiijas oassin.

Dát strategiijas ovdanbukto ahte internašunáliserema lassáneapmi addá vejolašvuođaid, muhto maiddái váikkuha eamiálbmogiid kultuvrraide ja eallinvuđđui. Sámi báikegottit leat dássážii beassan hálddašit iežaset resurssaid birgejumi dihte birgendoaibmi geavaheami mielde. Earenoamážit lea sámi árbevirolaš máhtu máhttovuođu geavahemiin sáhttán heivehit iežast iešguđet lágán luonddu- ja dálkkádatdiliide. Muhto árktalaš eamiálbmogat ja báikegottit fertejit dál maid heivehit iežaset jođánis globála- ja dálkkádatrievdamiida ja ovdánahttit strategiijaide movt dáid sáhttá dustet. Ollu dáin birrasiin ii leat kapasitehta ja doaibmanfriddjavuohta dustet dáid rievdamiid iežaset premissaid mielde ja profešuneallavuogi mielde.

Eallinvuođđu ja luonddudilit čatnet davviguovlluid olbmuid oktii riikkarájiid rastá. Eamiálbmogiid earenoamáš vásáhusat ja máhtut addet lassi dimenšuvnna dasa. Árbevirolaš máhttu leat eamiálbmogiid ja báikegottiid kumulatiiva vásáhusat, ovdánahtton čuđiid jagiid čađa, árbevirolaš eallinvuogis ja resurssageavahemiiguin ja –suodjalemiiguin dain guovlluin gos eamiálbmogat ellet ja hálddašit. Árbevirolaš máhtu ja báikkálaš máhtu čađa leat dát servodgat ja kultuvrrat doalahan sin eallinvugiid. Oažžut máhttovuođu mat gokčet nášunála lágaid dárbbuid ja beroštumiid, lea ádjás bargu. Stáhta geatnegasvuođat doahttalit, suodjalit ja doalahit eamiálbmogiid ja báikegottiid máhtuid, innovašuvnnaid ja praksisaid, mat ovddastit árbevirolaš eallinvugiid main lea meakkašupmi biologalaš máŋggabealávuođa suodjaleapmái ja geavaheapmái.  Mii galgá árbevirolaš máhtu máhttovuogádaga sisdoallun ferte árvvoštallot daid geatnegasvuođaid ektui mat stádas leat vuhtiiváldit, suodjalit ja doalahit  eamiálbmogiid ja báikegottiid  máhtuid, innovašuvnnaid ja praksisaid mat ovddastit ábevirolaš eallinvugiid mat leat biologalaš máŋggabealátvuođa suodjalan ja geavahan.

 

Árbediehtoguovddáš

Árbediehtoguovddáš-prošeavtta vuolggajuvvui Sámedikkis Sámedikki čuovvolahttima Sámi allaskuvlla Árbediehto-prošeavtta ja daid bohtosiid vuođul mat das bohtet. Prošeakta galgá bidjat vuođu Ráđđehusa davviguovllustrategiija doaimmaid čuovvoleapmái das ahte hukset ásahusaid.  Ulbmil lea ráhkadit vuođu guovddážii mii galgá láhčit diliid ahte sámi árbevirolaš máhttui Árbedihtui -  sáhttá geavahuvvot luondduresurssaid hálddašeamis ja ráhkadit máhttovuođu rámmáplánaid, oahppoplánaid ja oahpaheaddjereurssaid ovdánahttimii ja maiddái dutkamii. Guovddáža doaimmat leat earet eará systemátiseret, kártet, čájehit ja gaskkustut árbevirolaš máhtu (Sametinget 2013).

Go Árbediehtu-prošeakta loahpahuvvo 2015:s lea plána ásahit guovddáža mii joatká bargat sámi árbevirolašmáhtuin permáneantta dásis.

 

Árbediehto-oahppu Sámi allaskuvllas

Oahppu «Árbevirolaš máhttu: teoriija, metoda ja árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid» addá álggahanvuođu árbevirolaš máhtu birra oppalaččat ja sámi árbevirolaš máhtu earenoamážit, ja dan árvvu mii das lea sihká dál ja boahtteáiggis. Árbevirolaš máhtu fágalaš lahkoneamit deattuhuvvojit, ja dása gullet dokumenterenvuogit ja movt árbevirolaš máhttu sáhttá leat mielde nanneme báikegottiid ja eamiálbmoealáhusaid. Guhkes áigge ulbmil lea ahte árbevirolaš máhttu lea dokumenterejuvvon nu ahte dan lea vejolaš geavahit vuođđun almmolaš mearridanproseassain.  Ulbmiljoavkkut leat hálddašeadjit, oahpaheadjit ja earát geain lea beroštupmi árbevirolaš máhttui.

Dát lea formála oahppu árbevirolaš máhtu dokumentašuvnnas ja gaskkosteamis ja lea okta  boađus Árbediehtu-prošeavttas. Árbediehto-prošeavttas lea nai fágalaš ovddasvástádus ohppui.

Loga eanet oahpu birra dás.